tihedamad. Veest kergemad on aga jää, bensiin ja õli. Värvus. Vask on punane, väävel kollane, paljud metallid hõbevalged, kuld ja pronks kollased, süsi must, lubjakivi hallikas ja vesi värvusetu. Lõhn. Igal ainel on ka seda iseloomustav lõhn. Näiteks parfüüm või bensiin. Pahaks läinud ainetel on ebameeldiv lõhn (hais). Paljud ained võivad olla ka väga mürgised. Sellepärast ei tohigi pudelit nina lähedal hoida vaid kergete viibetega õhuvoolu enda poole tõmmates. Maitse. Paljud ained on mürgised. Maitsta tohib ainult toiduaineid, mis pole mürgised. Suhkur on magusa maitsega, sidrunihappe tõttu on apelsin hapud. Tugevus. Iseloomustab aine mitmesuguseid omadusi. Näitab, kas materjal on veniv, elastne või habras, talub koormust või puruneb kergesti. Kõvadus. Enamik metalle ja sulameid on kõvad. Mõned on pehmed. Võimalik isegi käega vajutada, mõni teine kuju sisse. Sulamistemperatuur.
neid määrinud, kõigile puhkudele, mil neid on pruugitud, kas võime siis ühtki neist tarvitada, ilma et see meid saastaks? *Pahameel ärakulunud keele üle. *rääkimine mitte suhtlemine, vaid kellegi allutamine. Keel on alati midagi niisugust, mille inimene leiab valmisolevana ei loo ju igaks korraks uusi sõnu, vaid kasutame neid vanu, mis on paljudest suudest läbi käinud. Nii oleme me just nagu keele vangis. Samas, kas oleks parem, kui meil keelt ei oleks, kui suhtleksime viibetega? Kunagi kasutasime me keelt ometi suure autundega. 1. Kas keel avardab meie võimalusi, või tänu oma etteantud struktuuridele oleme aheldatud keele külge? Avardab: *meie oma sügavam mina ei oleks ilma keeleta ära tuntav 2. Kust tuleb keelele võim ja vägi, et sellega näiteks oma mina otsida saab? On usutud, et sõnal on üleloomulik vägi meie suu võib lendu saata sõna, millel on otsene mõju kellelegi teisele.
vasak pool koosneb kolmest erineva kuju ja suurusega punasest noobist, parem pool vastavatest sinistest noopidest. Töövõtte omandamisel läbitakse järgmised etapid: 1) Õp ütleb kõnetakti, milles kordub sama täishäälik (ala, ele, ulu), õpilased kordavad. 2) Õp osutab tiivikul sinistele noopidele, liikudes algul alt üles e lühikeselt ülipikale, samalajal hääldab kõnetati noobile vastavalt selgelt ja aeglaselt. Oma hääldamist saadab Õp viibetega. Lapsed jälgivad ja kuulavad Õp hääldust. Nt: ala - alla - alla. 3) Sama koostegevuses lastega. Vajalik palju harjutada. Tähelepanu pöörata viipe ja sõnarütmi vastavusele. 4) Õp osutab tiivikul sinistele noopidele, liikudes ülalt alla. Algul tekitab ülesanne paljudele raskusi. Koostegevuses õpetajaga peavad lapsed jõudma matkimise tasandile. Töös tiivikuga on väga oluline tempo muutmine. Esialgu muudetakse kõnetakte aeglaselt, rõhutatakse noobile vastavat hääldust
annaabi.ee 
