Kui kellelegi öelda Sa oled mulle kallis, siis vaieldamatult edastati uut tead- Uuringud on näidanud, et kurttummad mõtlevad viipekeeles, mist, millel võib suhtlejate elule olla määrav tähtsus. Kui seda aga öeldakse nende teadvuses toimub kujuteldav viiplemise voog. On teada, kümnendat korda, siis pole see enam uus informatsioon ja põhimõtteliselt et nad võivad unes viibelda samamoodi nagu kõnevõimega ini- mingit erilist infovahetust ei toimu partner saab vaid teada, et kõik on nii mesed võivad unes rääkida. Seega, ka kurttummad mõtlevad nagu enne (mis teatud määral on küll ka uus info) , seevastu aga kinnita- keele vahendusel, kuigi see keel ei ole verbaalne, vaid viibeldud. takse jätkuvalt, et ollakse teineteisele oluline. Ka tavalise kõnevõimega inimesed ei mõtle ainult lausetega,
Kui inimene jääb kurdiks, kas ta unustab lõpuks rääkimise ära? Ei. Rääkimist ei unusta ära. Kurdid saavad rääkimisega hästi hakkama. Vahel võib keel ära ununeda kurdiks jäämise suurest sokist. Kuidas kurdid juhilube teevad. Kuidas käib suhtlus sõiduõpetajaga? Lepitakse kokku instruktoriga kuidas suunda näidata. Kirjalikult või suult lugedes vms.. Kurtide puhul on käeluu murd vist väga halb asi? Kurdid saavad ühe käega ka viibelda. Mitmed kurdid ei saa ühte kätt kasutada oma puude tõttu. Kurdid saavad kasutada mõlemat kätt viiplemisel võrdselt Kas viipekeeles on enamik viipeid kahe või ühe käega? Rohkem on sõnu ikka kahe käega. Sõrmendamine (tähtede näitamine) on ühe käega. Viipekeeles on ka släng. Kas kurdid käivad ka tavakoolis? Käivad. Reeglina käivad tavakoolis vaegkuuljad, kes kasutavadk kuuldeaparaate. Kutsekoolides on kurte palju, koos tõlgiga.
annaabi.ee 
