prügilagaasi • Paraku võib madaltemperatuurse gaasipõletamisega kaasneda dioksiinid • Seega, lahendades ühte probleemi tekitame teise. • Jääkgaasipõleti olgu kõrgtemperatuurne: 1300-1400 C, piisava viibeaja jooksul Prügilagaasi põletamine Prügilavesi • Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud nõrgvesi ning prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. − Reostunud? − Puhas?
Maailmamere massi ja ookeanidesse siseneva veehulga (sademed, jõed) vahelise seose abil on võimalik arvutada keskmine vee viibeaeg maailmameres. Joonisel 2.1 toodud arvväärtuste korral saame vee viibeajaks maailmameres 2600 aastat. Teiste hinnangute puhul (aurumine 336*103 km3 aastas, sademed 300*103 km3 aastas ja sissevool jõgedest 36*103 km3 aastas) on saadud viibeaja hinnanguks 4000 aastat. Vee viibeajaks Läänemeres on hinnatud mõnikümmend aastat. Atmosfääris toimub väga kiire veevahetus viibeaeg on ca. 10 päeva. Maailmamere geomorfoloogilised elemendid. Maakera raadius on 6370 km. Maksimaalsed kõrguste vahed kõrgeimate mäetippude ja sügavaimate süvikute vahel jäävad ainult 20 km piiridesse. Seega on kõrguste muutused maakera pinnal väga väikesed võrreldes maakera
Kalmistu pinnale langevate sademete infiltratsiooniga kaasneb jäänuste koostis- ja laguainete väljaleostumine. Oluliseks kalmistu keskkonnamõju määravaks teguriks on aeratsioonivööndi paksus, kuna kõige intensiivsem biodegradatsioon toimub just seal. Isepuhastusvõime on seda suurem, mida peeneteralisemad on vettkandvad kivimid. Liivas ja kruusas ei ole isepuhastusprotsess piisavalt kiire, sest lühikese viibeaja tõttu ei adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad adsorbeeritud patogeenid kalme läbiva vihmavee kaasabil sattuda esmalt
annaabi.ee 
