peale surub, arusaamu ja eelistusi kujundab ning ülejäänuid seeläbi manipuleerib. Sarnaselt eelmise kahe võimu tüübiga on Hiinal ka suurim läbirääkimisjõud. Näiteks keeldub Hiina liitumast Mekongi jõe komisjoniga, mis on oluline veeküsimuste arutamise platvorm. Hiina propageerib pigem kahepoolseid läbirääkimisi iga riigiga eraldi, et kasutada oma võimupositsiooni veenvamalt. Samuti on Hiina vihtunud ehitada jõele tamme, pidamata sageli vajalikuks ehitust teistega enne läbi arutada. Hiina hoiak on selgelt näha ka seadustes ja arengukavades, kus Mekongi jõge peetakse riiklikuks ressursiks, mille üle on Hiinal voli üksinda otsustada. Hiina on teistes Mekongi riikides oluline investor. Sõltuvussuhte valitsejana saab ta mugavalt juhtida läbirääkimisi endale sobivas suunas. Hiina läbirääkimisjõudu võib hoomata
kiindunud luulesse. Ehin on öelnud, et kuigi ta tahaks kirjutada ainult luulet, on tal siiski vaja tagaleda ka teiste aladega, sest luuletamine ei too raha sisse. Ta on töötanud ka tõlkijana. Ehin on tõlkinud inglise, vene, soome, saksa, prantsuse ja türgi keelest. Tõlkides püüab ta tabada ka teksti hingemaastikku ning eemalduda sõna-sõnalt tõlkimisest. Nüüd on Ehin juba 31 aastat kutseline kirjanik ning ta on kogu aeg tööd vihtunud: kirjanikepaari Andres Ehini, Ly Seppeli kahasse tõlgitud "1001 öö" lugudest sai terve kuuldemängude sari. Ta on kirjutanud stsenaariume multifilmidele, tellimusluuletusi ajalehtedele ja hiljaaegu näidendi "Rapla Brüsseliks". 3 Andres Ehin ei ole mitmekülgne mitte üksnes zanrite, vaid ka ainete osas. Alustanud proosaloomingut kultuurilooliste müstifikatsioonidega, avaldas ta