asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda.
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4 Elustik