Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas nooruses Leemeti emale muljet avaldada puuotsast toodud meekärjega. Naised käisid täiskuuöödel vihtlemas, et kauem elada. Hiie läks sinna samuti esimest korda. Poisid olid põnevil paljaste naiste nägemisest. Kuuvalguse saunaks nimetati seda. Vihtlejaid oli paarkümmend. Karu oli samuti naisi vahtima läinud eriti Salmet. 10.Leemet oli Salmes pettunud aga ei saanud sellest emale rääkida. Intsul oli juhtunust ükskõik, sest ta oli ju rästik. Mindi Hiie juurde. Leemet lausis ussisõnu, et hundid magama jääksid ja õpetas seda ka Hiiele. Tambet leppis sellega, et Hiietark ütles, et hundid magavad selleks, et mitte haldjaid äratada. Hiietark ja Tambet ei taibanud, et huntidele lausuti ussisõnu. Tänu sellele said Hiie ja Leemet
saunaskäimine kaotab suure osa oma mõnust, kui minna sauna ilma vihata. Levinumad vihad on tamme või kaseokstest tehtud. Laval viheldes kiireneb organismi ainevahetus ja nahk puhastub põhjalikumalt. Enne käikulaskmist pehmendatakse vihta soojas vees, külmunut aga elustatakse jahedas vees. Vihtlemine algab leili viskamisest. Kerisele visatakse tulikuuma vett, millele võib lisada mõned tilgad eeterlikku õli. Paraku jääb vihtlejaid ühe vähemaks, sest saunaskäijate arv kahaneb ja vihtu müüakse vaid vähestes kohtades. Ja näiteks Eesti ühissaunades pole üldse lubatud vihtu korduvalt kasutada. Saunaskäigu ajal harrastatakse ka meeleldi talisuplust, mis saunaskäimise ajal polegi nii kole nagu tundub, sest vesi jää all on soojem kui talvine õhk. Tänapäeval on mitmed uuendused ehitusmaterjalide osas saunade juureski läbi läinud. Keegi ei imesta enam, et saunakatus on eterniidist ja et saunaaknad on suured, et
annaabi.ee 
