Tulvniisutuse korral kasutatakse niisutamiseks jõgede kevasit tulvavett. Oli kasutusel Eesti mõisates. Limaanniisutus: Kasutatakse steppides. Limaanidel püütakse kinni kevadine lumesulamisvesi, seda ei lasta mööda maapinda ära voolata. Lumevesi imbub 50...70 cm kõrguste tammidega piiratud alal mulda. Pindmise niisutuse suurim puudus on suur töökulu. 5. Vihmutus (sealh. hallatõrje- ja taimekaitsevihmutus). Niisutusviis, mille korral surve al olev vesi paistakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad. Vihmutus on üks parimaid niisutusviise. Vihmutuse peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. 6. Mullasisene niisutus: imb- ja tilkniisutus. Imbniisutuse korral on poorsed torud taimejuurte piirkonnas, sealt imbub vesi mulda.
mehhaniseeritud istandustes. Võra kujundamine laseb viinamarjadele päikest ligi ning elavdab õhu liikumist, et ära hoida haigusi, mis kipuvad tekkima niiskusest. Niisutamine Vanim ja lihtsaim niisutusmeetod, mida tuntakse muistsetest aegadest peale, on üleujutamine. Sellest arenesid aegade jooksul niisutusrennid, mis juhivad vett piki viinapuude rida, kuid see süsteem toimib tõhusalt ainult tasasel maal. Viimase 40 aasta kestel on välja kujunenud vihmutamine (sageli liikuvate vihmutitega), samuti tilkniisutus, kus vesi tilgub pinnasesse iga viinapuurea kõrval kulgevast torust. Sellel niisutusviisil on palju eeliseid, nende hulgas täpsus, lihtsus ja võimalus manustada koos veega veel muid aineid, näiteks väetisi. Maaharimine Teiste taimede kasvatamine viinapuuridade vahel takistab mullaerosiooni ja laseb viinapuudele mehhanismidega ligi pääseda ilma pinnast segi pööramata. Hoolikas taimede valik (rohi, rukis või
transpiratsioon mitu korda, mistõttu taimejuured ei suuda mullast vajalikul määral vett hankida, taimed närbuvad ja nende kasv katkeb. Kestva põua korral taimed hukkuvad. Uduniisutusega saab oluliselt suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud teeistandustes, kus kuumadel päevadel pritsitakse teepõõsaid. Selle mõjul suureneb teelehtede saak ja paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos kastmisveega saab mulda viia ka väetisi
annaabi.ee 
