Söödasõim võiks olla 10cm kõrgusel ning piire võiks olla 55-60cm kõrgem põrandast, millel loomad seisavad. (Jõudluskontrollikeskus) 10 2.7 Keskkond Kuumastressis loomad söövad vähem. Sõltuvalt õhuniiskusest võib lehmadel kuumastress tekkida juba 21o C juures. Olukorda saab muuta, parandades ventilatsiooni söötmisaladel, lüpsiplatsi ootealadel ja puhkealadel. Kindlasti on abiks ka vihmutite kasutamine lautades. Kuumastressi vähendamine, eriti poegimiseelsel perioodil, aitab tõsta söömust enne poegimist ja ära hoida probleeme, mis võivad tekkida poegimisel ja pärast poegimist. Meeles tuleks pidada sedagi, et nii kinnis- kui lüpstavad lehmad vajavad karjamaal päikese eest varjumise võimalust. Samuti tuleb tähelepanu pöörata söödakäigule. Söödaküna või käigu põhi peaks olema sile,
enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega. Kuna põld on rajatud kilemultsiga, siis rea vahesid niidan muruniidukiga, kuni saagi valmimiseni, sest maasikate valmimise ajal ei ole soovitatav vahesid niita, kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne. Maasika saak oli sel aastal keskpärane, kuna vihma puudust ei olnud, kuigi samas oleks päikest võinud rohkem olla. Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui hakkavad arenema võsundid, eemaldan need taime küljest, kui uue istandiku rajamiseks pole tütartaimi vaja. Vastasel juhul ei jäta ma ühele taimele talveks külge mitte rohkem kui kaks tütartaime, kuna need kurnavad taime ja taime vastupanu talve üle elada on väiksem. 13 5. Paljundamine Levinud on paljasjuursed-, kasseti-, frigo- ja meristeemtaimed.
.2 atm), nii et vihmapiisad ei lenda vihmutist kuigi kaugele ( 3..7 m). Tsentrifugaalvihmutis pannakse vesi liikuma nii, et düüsist väljuvale veejoale mõjub tsentrifugaal- jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee pihustamiseks vajalik surve olla veel väikesem, kui deflektorvihmutis ( 0,5...1,5). Kastmisraadius on väikene ( 2..6m). Jugavihmutid jaotatakse kesk- ja kaugjaolisteks. Kaugjuga vihmutite kastmisraadius on üle 30 m, töösurve on üle 5 atm ning vooluhul on üle 15 l /s. Jugavihmutit peab koguaeg pöörama, et kastetav ala oleks ringi kujuline. Pööramiseks kasutatakse joasurvet, reaktiivjõudu või pööratakse joatoru mehaaniliselt. Selle järgi veel jaotus. Jugavihmutid jaotatakse veel: pendel, turbiin, reaktiiv ja mehaanilised vihmutid. · Pendelvihmutid on enamus jugavihmutitest. Need on enamus varustaud pendliga, mille
annaabi.ee 
