Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) RIIK Taimed HÕIMKOND Õistaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Tolmpea LIIK Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus Tema tavaliselt kuni paarikümneõieline õisik on üpris hõre. Valge tolmpea lehed on pikad ja tugevad, vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on ka tugev terav tipp. Vegetatiivse paljunemise jaoks on valgel tolmpeal mulla sees lühike, rõhtsalt asetunud risoom. Valget tolmpead leiab põhiliselt meie läänesaartel ja Virtsu ümbruse rannikul. Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus) RIIK Taimed HÕIMKOND Katteseemnetaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised
See meelitab ligi tolmeldajaid putukaid. Ka tolmpea õie kuju on veidi erinev enamikest meie käpalistest. Need on kellukataolised. Juba kaugelt torkab silma tolmpea õisiku õrnus. Tema tavaliselt kuni paarikümneõieline õisik on üpris hõre. Seevastu valge tolmpea lehtede kohta ei saa küll õrn öelda. Neid võik iseloomustada pigem kui mõõkjaid. Selle taime soomekeelses nimes muide just see tunnus välja toodud ongi. Valge tolmpea lehed on pikad ja tugevad, vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on ka tugev terav tipp. Eriti iseloomulik on sellele lillele aga lehtede kinnitumine kahe reana teine teiselpool vart. Valge tolmpea õisi tolmeldavad mitmesugused niidul lendavad putukad. Viimaseid kostitatakse ka magusa nektariga. Kuid tolmpea puhul on märgatud ka sellist huvitavat asja, et vahel võivad idaneda isegi viljastumata seemned. Seega polegi väga hull lugu, kui putukad õietolmu iga õie emakasuudmele kanda ei jõua. Samas on tolmpeal