Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid Peirce võtab aluseks reaalteadused, sp ongi tõsisem vend, sp ongi nii põhjalik Semiootikat võib nii humanitaar- kui reaalainete ühenduslülina. On nii teadus teaduste seas kui omaette instrument. Peirce teaduste klassifikatsioonid on semiootika loogikaga võrdväärne. Normatiivne teadus – nagu loogika. Kuulub semiootika koos loogikaga normatiivsete teaduste klassi (normatiivne – aitab teisi selgitada?) Semiootika on kui vihmavarjuteadus! Formaalne semiootika on Peirce’i arust loogika. Peirce: et saaks märkide põhjal teha loogilisi järeldusi, on eelduseks, et sa saaks märkidest aru. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse
mille raames tekstide ja narratiivide strukturaalanalüüs osutub eriti mugavaks. Narratiivi tähtsus inimsemioosis Inimesed on erinevalt loomadest olemuselt narratiivsed. Narratiivi universaalne roll kultuuri edastamise alusena on aluseks spetsiifilisele inimsemioosile, kus bioloogiline pärilikkus ületatakse õppimise kumuleeriva edasiandmise kaudu, mis saab võimalikuks ainult narratiivi läbi. Myrdene Anderson jt Semiootika kui vihmavarjuteadus semiootika, mis looks inimteadustele raamistiku taasmõtestamaks nende põhialuseid ja liikumaks edasi mööda rada, mis -- nagu on võimalik tõestada -- hoidub pea ees tormamast filosoofilisse teetupikusse, mille on püstitanud sunnitud valikud realismi ja idealismi vahel Thomas Sebeok Globaalsemiootika inimevolutsioon on jätkuvalt duaalne semiootiline järgnevus, mida praktikas on peaaegu võimatu lahutada: *üks rida on keelevaba (ehk zoosemiootiline)
annaabi.ee 
