Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii) on musta männi (Pinus nigra) teisend, mille levilaks on Lõuna-Prantsusmaa, Kesk- ja Ida Hispaania (Ibeeria mäed) ning mida kasvatatakse harva ka Briti saartel kultuurtaimena. Pürenee must mänd on harilikult hargneva tüvega, madalakasvuline või keskmise kõrgusega, tihe, laiuva või vihmavarjutaolise võraga puu. Pürenee musta männi koor on punakaspruun ja pikkirõmeline. Puu võrsed on kollakas- kuni punakasoranzi värvusega. Sinakasrohelised okkad on allapoole rippuvad ning tömpterava tipuga ning käbid on purpurjaspruunid. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) areaaliks on Aadria mere saared
mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja vapil. Seedrit ei ole kohane nimetada seedermänniks. Seedermännid kuuluvad küll samasse männiliste sugukonda, kuid männi perekonda. Kasvukoht
annaabi.ee 
