· PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDEGA. · HARJASLIMUKAD ON RÖÖVLOOMAD NING TOITUVAD PEAMISELT VÄIKESTEST VEELOOMADEST, KUID KA VETIKATEST. · NENDE SUUREMAD VAENLASED ON KALAD JA VÄHID. SARNASELT VIHMAUSSIDEGA HINGAVAD HARJASLIMUKAD KOGU KEHAPINNAGA. LIIVATÕLV · ERINEB OMA ELUVIISILT HARJASLIMUKAST. · ELAB VEEKOGU PÕHJAS, LIIVA SISSE KAEVUNULT. · OMAPÄRASED ON NAD KA SELLE POOLEST, ET HINGAMISEKS ON NEIL LÕPUSED, MIS ASUVAD KÜLGJÄTKETEL LIIVATÕLV · ÜHEST OTSAST SÖÖB VETIKAKÕDU JA IMEB LIIVA SISSE. · TAGAOTSAST LÜKKAB SEEDITUD JÄÄNUSED JA LIIVA VEEPÕHJA VÄIKESE MÜGARIKUNA VÄLJA · HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH
Ivanov külastas Raini. Ivanovanov andis nõu Rainile. Vedurijuhil Jüri oli ees tüütu sõit. Jüri rääkis mis reisiad olid kus otsas rongi. Jan ja Silver silmitsid oma kätetööd. Jan arvas, et õhtuti hakkab onnis hirm. Janni isa rääkis, et mis asi on tääk. Vanglas hakkati kahtlustama, et Rain on koputaja. Rain seletab, et ta ei ole koputaja. Ivanov veenas Raini ema. Rain tahtis vett, aga sooja vett polnud. Seda polnud tihti. Rain armastas väiksena Kelleri mõisapargis vihmaussidega mängida. Keegi võttis Raini kaenlatagusest kinni. Rain hakkas teed tegema. Jan õpetas Silveril kirvest visata märklaua poole. Jan viis pudelid ära ja lootis, et saab piletiraha. Nad panid kirve onni. Raini ema Linda polnuud enam vihane. Linda pani lauda tagunisse nurka püsti puskarimasina. Linda külastas Raini vanglas. Linda lubab Rainile, et ta läheb vanglasse Raini veel külastama. Rokk sattus noortevanglasse 6 aastasena. Rokk hoidis kambajuhtidega häid suhteid.
Ta ajab end vaevaliselt jalule ja ringutab magusalt. Kui ta tagajalad kaugele välja sirutab, venib ta niisama pikaks. Siis lakub ta oma kohvipruuni silmnäo korralikult puhtaks. Jahiretk võib alata. Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta kontrollima rohudzungli asukate peamisi liikumisradasid, peatub siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või suur ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel tuli leppida vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete munadega täituma, hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku saabudes ilmusid rohudzunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate ning jooksikute näljased hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad. Pimedas pole silmadest suuremat abi, seepärast juhindub siilivana lõhnadest, häältest ja omaenda rikkalikest elukogemustest. Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb
--- 9 Ülesanne 4. Lõpeta küsimus või vastus (a-d). a) Miks on vihma ajal maapinnal palju vihmausse? Sellepärast, et … . b) Miks … ? Sellepärast, et nende nahas on limanäärmed. c) Miks on vihmaussid roosakad? Sellepärast, et … . d) Miks saavad vihmaussid reageerida valgusele, kuigi neil pole silmi? Sellepärast, et …. Ülesanne 5. 5.1. Milliseid elutingimusi vihmaussid vajavad? Loe läbi katse kirjeldus ja vasta seejärel küsimustele. Vihmaussidega tehti kaks katset. Võeti kaks madalat anumat. Ühes kaeti pool põhjast niiske majapidamispaberiga, pool aga kuivaga. Vihmaussid paigutati anuma keskele, nii et pool neist jäi kuivale, pool märjale pinnale. Teises kaeti kogu anuma põhi niiske paberiga ja vihmaussid paigutati samuti anuma keskele. Pool sellest anumast kaeti läbipaistmatu kattega, anuma teist poolt aga valgustati lähedalt heleda hõõglambiga. Viie minuti pärast vaadati, kus paiknesid vihmaussid kummaski anumas. 5.2
annaabi.ee 
