on kogu aeg läbinud võrdse aja jooksul võrdsed teepikkused. Selleks, et samal viisil edasi levida, peavad lained, mille kiirus on suurem, läbima pikema vahemaa (t = s/v). See on ainult siis võimalik, kui läbib prismas surema teepikkuse ehk kaldub rohkem kõrvale oma esialgse levimise suunast. 87 Dispersiooniga seletub ka vikerkaar, kusjuures prisma asemel on siis vihmatilk. Prismat kasutatakse näiteks spektraalriistades. Prisma asemel võib kasutada ka difraktsioonivõret ja seda viimasel ajal peamiselt tehaksegi, sest võred on palju odavamad kui prismad. Spektraalriista ehitust seletab järgnev joonis. 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat. Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse
taali ees toimus. Kohe alguses sidus ta kellegi märkamata ühe galerii sambakese külge kõvasti kinni jämeda 340 köie, mille teine ots alla kirikutrepile ulatus. See tehtud, jäi ta rahulikult vaatama, aeg-ajalt vilistades, kui mõni rästas tema eest mööda lendas. Kui timukasulased asusid Charmolue külmaverelist käsku täitma, hüppas too pealtvaataja järsku üle galerii ääre, hoides jalgade, põlvede ja kätega köiest kinni. Ta libises mööda kiriku esikülge alla nagu vihmatilk mööda ruutu, ja kiirelt nagu katuselt alla kukkunud kass jooksis ta kahe timukasulase juurde, lõi nad oma tugevate rusikatega jalust maha, haaras 2 0 0 mustlastüd-ruku kaenlasse nagu laps oma nuku ja oli ühe hüppega kirikutrepil. Seal tõstis ta tütarlapse kõrgele pea kohale ja karjus kirikusse tormates koleda häälega: «Varjupaika!» See kõik sündis sellise kiirusega, et kui oleks olnud öö, siis oleks seda kõike võidud näha üheainsa välgusähvatuse jooksul.