biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt. seemneaastad), ilmastikumuutused jms. Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jmt. aspekt - taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul. Eristatakse aastaaegade (näiteks kevadaspekt) või hulgi õitsevate või -viljuvate liikide järgi (näiteks salumetsades sinilille-ülase aspekt, kevadise seaherne-kopsurohu aspekt). vääriselupaik (võtmebiotoop) on kaitset vajav ala tulundusmetsas,
Muutub eelkõige liikide arvukus (mõjutab tugevasti niitmise aeg:enamikul liikidest valmivad seemned juuli keskpaigas, osa liike õitseb pärast niitmist ädalas. Varasem niitmine vähendab eelkõige üheaastaste taimede arvukust (härghein, aaslina jt.)), elujõulisus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Põhjustavad ökosüsteemi sisemised regulatsioonimehhanismid (seemneaastad, paljunemistsüklid jms.), ilmastikumuutused (suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus, lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jne). Erakordselt vihmasel hilissuvel ja sügisel võib mõju rohumaale olla väga tugev. Liigvee tõttu võib hävida osa liike, sügisesed võrsumised võivad olla puudulikud ja talvitumistingimused seega ebarahuldavad. Väetamine suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m 2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda