(kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See pidavat hea olema juhuks, kui ma põgeneda kavatsen. Minu kinnipüüdmisel teataks kohe, kellele kuulun
anti nelile lisanimi taime või looma järgi (mõnikord ka orja kodumaa järgi) (Tiidus 1997). Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Olid väljamõeldud ka spetsiaalsed tööd vihmasteks ilmadeks (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et omandil mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel oli töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused sama halvad mõnikord tuli magada ka üürimaja koridori külmal põrandal (Palamets 1976). Nälgivad ja poolalasti orjad olid sageli sunnitud endale röövimise teel lisa hankima, mõni võimekam teenis seevastu endale ise elatist ja maksis peremehele korrapärast tasu (Kõiv jt 2004).
· Kaastõhust lugedes 3-silbilised II-vältelised ne- ja s-sõnad, välja arvatud matus-liitelised (järjestikune, marmelaadine, parafiinine, pealistikune, reastikune) VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttüveline t-lõpuline (esmast, hubast, karvast, porist) · Ains illast sse · de-mitmus konsonanttüveline te-tunnuseline (isaste, karjastesse · Emis, jalas, kodune, mahlane, sügis: õige on emistel, kodustesse, mahlastes, sügistel, vihmasteks · Mitm part i-tunnuseline ja d-lõpuline · i-mitmus üldkasutatav (aineseisse, emaseis, essentsiseist, grammiseil, iheseil) · Kälis ja omas erandliku tüve varieerumisega. Omas: omakse: omast: omaksesse: omaste: omakseid: omastesse e omakseisse. · Vennas: vennakse e vennase: vennast: vennaksesse e vennasesse: vennaste: vennakseid e vennaseid: vennastesse e vennakseisse e vennaseisse · Seesinane
annaabi.ee 
