Ehk oli ka siin Sinise Kapteni käsi mängus iga kehastatud tegelase juures noppis ta välja mõtteid seni, kuni lõpuks teekonna sihini jõudes oleks Sandmanil alles ainult see üksainus õige mõte, mida lukuaugus keerates saaks ta väikese tüdruku palavikulisse mõttemaailma jõuda. Tegelased olid enamasti vanemad mehed, kes tegelesid kaubanduse või põllumajandusega. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest raamatukaupmees Siin On Seal, kes vesipiibutossusest vihmapilvest väetist saaduna kasvatas põllul raamatuid. 3) Terve romaan oli ebatavaline ja üleloomulik. See, kuidas maailm Sandmani ümber muutus, oli muidugi tema enda mõtete teha. Kõige parem näide on selle kohta ehk see, kui Sandman jõudis võõrastemajja ,,Artur Sandman". Ta oli vihane maja arhitektuuri pärast seniks, kuni ta oma mõtted korda sai ning majast pääses. Eelnevalt muutis maja pidevalt oma kuju ja seadis ruumides liikumiseks ette takistusi.
Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Ja kui õue tuled sina, märjaks teen ma sinu nina. Laul sobib ka hääldamisharjutuseks ja sõrmemänguks. Lapsed puudutavad rütmis iga sõrmega pöialt. J. Liiv, L. Kõlar "Lumehelbeke" Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits
annaabi.ee 
