60 lillkapsas 5.- kg porgand 3.- kg munad 6tk 6.80 peasalat, jääsalat, 1.60 tk till potis 4.- juust 100g alates 3.- Puuviljad- ja marjad viigimari 100g 2.- aprikoosid 6-9.80 kg murelid 12.- kg mustikad 8.50 kg rabarber 5.- kg punane sõstar 10.- kg KLIIMA: Sveits asub parasvöötmelises kliimas ning on mõjutatud Golfi hoovusest. Suvi on reeglina soe ja niiske koos mõningaste vihmaperioodidega. Talvine ilm mägedes on päikeseline ja lumega, kuid madalamatel aladel kaldub talv olema pilvine ja udune. Keskmine temperatuur suvel on 18,7 kraadi (juuli) ja talvel -0,84 kraadi (jaanuar). Aasta keskmine temp. On 10 kraadi. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Aplid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest.
Enamik inimesi on kuulnud ekvaatori lähistel kasvavast troopilisest vihmametsast, neil aladel on kliima aastaringselt niiske ja soe. Sellised aurusauna tingimused võivad inimese jaoks tõeliselt ebamugavad olla, ent need on täiuslikud puude ja teiste taimede jaoks. Teine tüüp - mussoonmetsad ehk sesoonselt niisked vihmahaldjad metsad kasvavad troopika servaaladel. Mussoonmetsades vahelduvad pikad kuivaperioodid korrapäraselt ägedate vihmaperioodidega, millega siin elavad taimed ja loomad toime peavad tulema. Mussoonmetsas algab vihmaperiood suurejoonelise vaatemänguga, kus sissejuhatuseks valgustavad öist taevast raevukad äikesetormid. Alles mõni päev hiljem hakkab sadama, aga siis ka põhjalikult. Rasked rünkpilved veerevad üle taeva ja puistavad alla viinamarjasuurusi vihmapiisku, mis langevad läbi lehestiku raskelt vastu metsaalust. Mets saab tihti üle ujutatud, kuid puud vajavad seda vett, sest kätte