kui me KÕIK oskaks harida põldu ei peaks me kunagi kartma, et tekitame õkokatastroofi. Kuid inimeste ükskõiksus ja mugavus on viinud meid selleni, et me otsime paaniliselt endale alternatiiv planeeti eluks. Vihmametsad annavad meile suure osa hapniku ning hoiavad meie atmosfääri tervena, aga ega see meid inimesi ei huvita, peaasi on see, et meil oleks mugav. Külma närviga hävitame me hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me
mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida tuleks teha, et säästa ja hoida meie endi loodusvarasi tulevastele põlvedele. Millised riigid on kõige keskkonnavaenulikumad, millised riigid hävitavad Vihmametsasi? Mis on kõrbestumine? Kuidas takistada erosiooni teket? Nendele kõikidele küsimustele üritan ma selles referaadis vastuseid leida ja vaatame kuidas see mul siis ka välja tuleb. Minu enda jaoks on rahvastiku kasvamine pakkunud juba pikemat aega huvi. Kuigi ma pole seda lähemalt uurinud, siis antud hetkel on mul see võimalus olemas. Minu arust kasvad rahvastiku arv enneolematu kiirusega ja just seda arengumaades. Kui varem püsis suurem osa
annaabi.ee 
