EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C,...
näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet- sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. KAPIBAARA on maailma suurim näriline, kes asutab Lõuna-Ameerika jõgede kaldaid. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võime- line isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiiv- ne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib isasloom. Kapi-
juured. Tundras on ülekaalus füüsikaline ja vihmametsas keemiline murenemine. Füs.mur.- suured temp. Amp./ Am. Keskosas vahelduvad idast-läände: mäed takistavad tuuli. Taimkate on inimtegevuse tagajärjel hävinud: rohtla, lehtmets, vahemereline. Inimene on seal: karjatamine, maaharimine. Mullastik okasmetsas, mix? Kliima-v.külm, sademeid on rohkem, kui aurumine,igikelts- ei lase veel pinnasesse imenduda. Euroopas ei esine kõrbet, vihmametsa, savanne. Ekv. Vihmamet. Säilitamine, mix? Hapnik, suur liigirikkus.ferraliitmullad-vähe huumust. Must mullad- palju huumust
kuna sademed ületavad auramise on läbiuhteline veereziim. ROHTLA Kontinentaalne mandriline kliima, Toimub: kamardumine sademete hulk on tasakaalus auramisega ning tekivad viljakad mustmullad. KÕRB Kuiv ja poolkuiv kliima, mullad on Toimub: sooldumine soolade rikkad, sademeid vähe, enamasti kuiv, sest auramine on suur ja sademeid vähe. VIHMAMET Kuum ja niiske kliima mis pidevalt Toimub: keemiline murenemine S soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Sademeid on palju ja toimub läbiuhtumine e) Piltidelt äratundmine (soostunud, leetunud, mustmuld, punamuld) f) Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävinemist põhjustavad tegurid. Too näiteid mulla kaitsmise võimalustest. Mullaviljakus väheneb, sest inimesed harivad põldu liiga palju järjest ühel maa lapil
annaabi.ee 
