Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad,mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. Keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem, nagu näiteks naeratus
Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudub SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon Keele maagiline funktsioon Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine vihmaloits Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda * paine või häda võib sõltuda mõtlemisest saan hakkama, ei oska... - samaani lausutud loits aitab vabaneda * sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna Keele maagilise funktsiooni alus tugev usk nõia võimetesse sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust siit: * tabud eri keeltes ära kutsu kurja karja: ümberütlemine e
annaabi.ee 
