Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles
"Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles
Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. III kategooria alla kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab nende elupaikade hävimine või rikkumine ning mille arvukus on ohtlikult vähenenud. 7. Huvitavat Maailma keeltes on hiireviu tuntud kui Buteo buteo (ladina), Common Buzzard (inglise), Hiirihaukka (soome), Peu klijns (läti), Buse variable (prantsuse), Mäusebussard (saksa), (vene), Ormvråk (rootsi), Osuri (jaapani). Vanarahvas teadis hiireviud kui vihmakassi, vihmakulli, vihmaviud, vihmaviugi, vihmahaugast, pruunkulli, viukulli, kuivakulli ja viutsirku. Ilmselt ei eristatud hiireviud alati kaljukotkast, seetõttu on teada ka selliseid hiireviu nimesid, nagu jänesekull, tedrekull, jänesehüüp ja kiirekull. Saksa keele mõjutustega on hiireviu teada ka kui hiirepusard 8. Kasutatud kirjandus 1. T. Randla ,,Eesti röövlinnud" 2. Uku Paal, Margus Ots ,,Eesti linnuvaatleja teejuht" 3. Eve Mägi ,,101 eesti lindu" 4. http://www.looduspilt
annaabi.ee 
