Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles
Asteegi ühiskonnas tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kellel olid riigi- ja sõjaväeametid. Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja korral aga väeteenistuses. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad. Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks. · USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud.
annaabi.ee 
