Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vihmaaeg" - 3 õppematerjali

Elu savannis
2
doc

Elu savannis

sööb lehti umbes kahemeetristelt põõsastelt, sebrad koos antiloobidega toituvad hoopiski rohust ja tüügassiga elab ära juurikatest ja juurtest, mida ta tuhnib maa seest välja. Nagu meilgi, siin Eestis, on ka seal (troopilises savannis) neli aastaaega, kuid sellegipoolest on troopilise savanni aastaajade sisu meie omast erinev. Aasta algab talvise kuiva ajaga, millele järgneb suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaaeg ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi. Saaki pakuvad rohumaad lausa kaks korda aastas, see tähendab, et see kindlustab äraelamise paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ja kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ning lihasööjatel toitu. · Keenia on üks vähestest Aafrikamaadest, kus ka valge inimene saab vabalt (turvaliselt) ringi liikuda

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Savanni lühitutvustus
1
docx

Savanni lühitutvustus

1. Puissavannis on madalad ja lauged künkad, mis on silmapiirini kaetud haljendava rohuga ja harvade, umbes kuue meetri kõrguste puudega. Puude vahel paikneb põõsaid ja põõsaste rühmi. 2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ja

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Tai – naeratuste maa
15
docx

Tai – naeratuste maa

mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem. Tegelikkuses jaotatakse aasta kolmeks: kuum ja kuiv veebruarist maini (keskmine temperatuur 34C ja 75% niiskust), vihmaaeg koos vahelduva päikese paistega juunist oktoobrini (keskmine ööpäevane temperatuur 29C ja 87 % niiskust) ning külm hooaeg novembrist veebruarini (keskmine ööpäevane temperatuur 32C). Merevesi on aastaringselt 28 kraadi. 4. Ajalugu Kõige varasemad arheoloogilised leiud inimasutustest Taimaal pärinevad kirdeosas asuvaist Ban Chiangi ja Ban Prasati küladest, kust on leitud tõendeid riisi kasvatamisest 4000 aasta enne Kristust (Hiinas näiteks kasvatati ja söödi sel ajal hirssi)

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun