toob maailmavalulise pinge tema esimestesse värsikogudesse. Heine ,,Laulude raamat", J.Wolfi ja E.Geibeli luuletused, mida Haava tõlkis, aitasid tal mõista omaenese südame käsku. Tema maailmavalu meeleolusid koormasid küll ka religioossed ja biidermeierlikud mõjud. Siiski leiab ta elava tundejõuga kujundeid, mis kannatava südame nimel tõstavad protesti maailma kalkuse vastu. Selle maailmavalu, mida tajume ,,Luuletuste"(1888) esimestes vihkudes, on harmooniajanulises hinges tekitanud võõrastus sünge tegelikkuse ees, mille muutumiseks luuletaja ei näinud võimalusi. Inimesele, vaenulikule maailmale suudab luuletaja vastu seada ainult unistuse ja igatsuse jõu. Vahel seostuvad poeetilise kujundiga religioossed kujutelmad,kuid mõtisklused maiste kannatuste taevasest tasust ei köida Haavat kauaks. Tõelise poeetilise ideaalina välgatab luuletaja muremõttesse maine ilunägemus: ,,Kaugel lainete laia taga... Haljendab üksi imemaa
kooliõpinguid ja koolilõpetamist. Õpperahade puudus pigistas ühtaegu tema isetegevusele ärganud kirjanikuannet. Teiseks kiirustas kitsikus ka suleteenistusele. Nende ebasoodsate tingimuste kiuste ja tõttu sigis tema sulest juba enne keskkooli küpsustunnistuse saavutamist rida uudisjutte ja vestlusi, mis ilmusid alguses ,,Postimehe", pärastpoole enamasti ,,Teataja" veergudel, vahel ,,Noor-Eesti" eelsete ,,Kiirte" vihkudes. Ükski neist noore kirjaniku sõredamaist ja vähemaist esiktoodetest ei pääsenud veel iseraamatut moodustama. Üksikasjalisi bibliograafilisi andmeid Hansen-Tammsaare varasemast ajakirjanduslikust trükingust on märgitud B. Linde esseekogus ,,Omad ja võõrad" (1927). Anton Hanseni õpilasaastail sündinud toodangust leiame Tammsaare nimeliste raamatute kaante vahel hiljem ainult kunstiliselt ja ideeliselt väärtuslikuma valiku. Mõtlen ,,Poiss ja
annaabi.ee 
