Kui talle vajalikku distantsi rikutakse , kaotaks ta oma pidepunkti iseenda näol. Vatavalt oma elutunnetusele adub ta igasusgust seotust sundusena, mis nõuaks liiga suurt loobumist iseendast, tähelepanu ja lähedust vajav partner võib sellise olukorra tekitada. Igatahes võib skisoidne inimene veel altari või perekonnaseisuameti ukse eeski kannapüürde teha. Kui skisoidne isik tahab partneri varal selgusele jõuda oma ambivalentsuses, õheaegselt armastavas ja vihkavas seisundis, samuti sügavas kahtluses, kas teda ennast üldse armastatakse, on situatsioon tõsisem. Ta hakkab partnerit proovile panema, nõuab oma kahtluste hajutamiseks aina uusi tõendusi. See võib viia psüühilise piinamiseni ja sadismini. Ta võib partneri kinnitusi armastusest analüüsides pidada ebapiisavaks, tühiseks, kahtlaseks või neid saatanlikku osavust üles näidates tendentslikult tõlgendada. Näiteks peab ta partneri spontaanset eneseväljendust
EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus Kriitilisus Kriitilisuse/ebakriitilisuse ning aktiivsuse/passiivsuse alusel võib meelelaade süstematiseerida ka teisiti: 1. Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis tahes, peaasi, et mind ei häititaks) 3. Passiivne kriitilisus on skeptitsism 4. Aktiivse kriitilisuse meelelaad on maailmavaade. Täielikku ükskõiksust, nullseisu mõlemal teljel kujutab endast fatalismi. Kriitilisus