hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast – lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest. Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche, kuigi fundamentaalselt ainult. Väitis, et me loome ise reaalsuse, kõige aluseks on loomine ja tahe
demonstratiivne tagasihoidlikus pidi olema seltskonda ümberlükkamine vaid mölema teesi töesuse näitamine. irriteeriv. · Sokratese arvates on filosoofia positiivsed ülesanded eristikale võõrad. Muutes inimest igasuguse sõna ja · Keegi kaebas Sokratesele, et ta sööb pidevalt ilma isuta. otsustuse vihkajaks on eristika hävitav ja hukutav. Sokrates ütles: Akumenosel on hea rohi selle vastu. Too · Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise küsis: Mis laadi see on? Teha lõpp liigsöömisele, vastas meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis. Sokrates. Kes sellele on lõpu teinud, see elab · Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse meeldivamalt, odavamalt ja tervislikumalt