Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel
sotsiaal-maj. ajaloo uurimises ning allikakriitikas. Vajadus mõõtude-kaalude reguleerimiseks ja nende väärtuse kinnistamiseks tekib seoses kaubanduse arenguga ja keerukamate majanduslike suhetega. Süsteemid ja murrangud Antiik Kolm tuhat aastat e. m. a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu tekkeks. Kangkaalud vôimaldasid kaaluda eseme massi. Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita. Babüloonia pisim kaaluühik graan vôrdus 0,06 grammiga - ühe keskmise nisutera raskusega. Esimesteks pikkusmôôtudeks olid inimese kehaosad - sôrmed, käed, jalad. Sammu pikkus (jalg) vahemaade môôduna osutus liiga väikeseks ühikuks. Vanas Roomas eksisteeris vahemaade môôtmiseks pikkus - tuhat kahekordset sammu, millest tuletati vahemaade môôduühik - miil. Väga suurte pikkuste môôtmisel kasutati ajavahemikena ööpäevi, päevateekonda.