Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti keelega enam hakkama ärisektoris ei saa. Sest juba praegu on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Narvas olles on selline tunne nagu oleksid Venemaal. Ülikoolides on paljud ained juba inglise keeles.
omandama ainult üksikud lapsevanemad. Ka koolidel ei ole rahalisi vahendeid, et muretseda e-õpiku kasutamiseks vajalikku riistvara ning muid tarvikuid. Tahvelarvuti või lugeri omamine tähendaks aga seda, et õpilased ei pea enam raskeid paberkandjal õpikuid kaasas kandma, kõik vajalikud e-õpikud oleksid ühes suhteliselt väikeses seadmes koos ning kui vaja, siis saaks kirjutada infomatsiooni oma tahvelarvutisse ning kasutada seda vihikuna. Vaatamata arenevale infotehnoloogiale ning sellele, et e-õpikutel on eelis paberõpikute ees, on nende kasutusele võtmine seotud mitmete erinevate probleemidega. Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et e-õpikud kergendavad nii kooli- kui ka rahakotti.
kahjurputukaid. Kuivi taimi armastavad süüa samad putukad, kes toituvad jahust ja tangainetest. Neist vabanemiseks kasutatakse sügavkülmutamist: herbaarlehtede pakk pannakse neljaks päevaks 30 ºC sügavkülma. See peaks hävitama ka putukate munad. Kindlasti ei suuda siinne lühike jutuke anda täielikku ülevaadet taimede kuivatamise kunstist. Huvilistel tuleks kasutada põhjalikumat kirjandust. Herbaariumi valmistamise juhendeid on eesti keeles ilmunud mitmeid: eraldi vihikuna ,,Taimekogud" Abiks Loodusevaatlejale sarjas 1954, seda vihikut on võimalik Tartust looduseuurijate seltsist osta või raamatukogudes vaadata. Eesti Loodus üllitas põhjaliku juhendi 1972. aasta juuni (pärnakuu) ja juuli (heinakuu) numbris. Tõsisema huvi korral saab nõu ka meie suuremate herbaariumite kuraatoritelt Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Loodusmuuseumis.
annaabi.ee 
