mõjutanud mu sõbrad. Õnneks on nad samade arusaamadega elust, mis minagi. Selles osas on mul väga vedanud. Suhtlemisel inimestega ei ole ma endale täheldanud parasiitsõnu ja keegi pole sellele minuga vesteldes tähelepanu pööranud, aga kirjapildis tuleb neid sageli ette. Näiteks ka, minu, mu, kui, siiski. Töötan selle kallal, kuid neid jääb siiski teksti sisse. Olenevalt situatsioonist reageerin olukordadele erinevalt. Näiteks kui keegi hakkab oma arvamust peale suruma, siis kas vihastan ja kõnnin minema või hakkan ägedalt vastu vaidlema või siis vastupidiselt naljakatele juhtumitele naeran kõva häälega kaasa. Reeglina püüan jääda rahulikuks, aga see ei ole alati võimalikuks osutunud. Selline inimene olen, mõne inimesega saan ma ruttu kontakti ja meeldin talle sellisena nagu olen, teisega aga ei suhtle üldse, lihtsal talume üksteist, kui on vaja koos eksisteerida. Kõik ei saagi kõigile meeldida! SWOT-analüüs
jumalaid petab, laseb nende vahel ringi ja tekitab segadusi. Ta on igavene osav pisikene vargapoiss, loomult mitte halb, vaid selline kiire vilksaja. Ta läheb kiiresti kompromissidele, leiab kahtlasi advokaatlikke lahendusi situatsioonides, kus Jupiter lööks mürinal oma raudse käega. Seda teeb Jupiter vahest rumalasti. Lihtsalt ei tohi vihastada, vaid tuleb kõik ilusti läbi mõelda. Alati on võimalik mõlemale poolele sobilikule kokkuleppele jõuda. Kas te ei vihasta üldse? Kui vihastan, siis kõigepealt enda peale, et üldse vihastasin. Aga ärge uskuge prohveti juttu, sest loomulikult vihastan vahel, ehkki püüan seda vältida. Oli üks tark mees kunagi, kas Sokrates või keegi teine, kes samuti ükskord vihastas. Nimelt läks mees rahulikult mõtiskledes ja eesel lõi teda jalaga. Ta vihastas. Ja siis ta läks koju ja ütles endale: issand, Sokrates, kuidas sa võid olla nii loll, et vihastad eesli peale?
• Vestluse alustamine naisega: „Vean kihla, et saan su täna välja!“ vs. „Tere!“ „Sul on armas koer!“ vs. „Kust sa sellise kohutava krantsi leidsid?“ (Baron & Byrne, 2003) Emotsioonide kaudne efekt atraktiivsusele. • Äsja olnud kogemus • Füüsiline seisund • Käesolev meeleolu- kuhu ma lähen, mida ma ootan • Lähitulevik • Afekt, mille saime ühe inimesega suheldes, võib mõju avaldada ka suhtlemisele teise inimesega. Hommikul vihastan võin olla kuri õhtuni välja Huumor (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) • Nali kui kompleksne nähtus – kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline, sotsiaalne. • Huumor on kommunikatiivne, sotsiaalne õpitav ja arendatav oskus. • Uuritud vähe – eesmärk lahti seletada, miks on naljad naljakad, miks me naerame. Vähem keskendutakse naljaloome uurimisele. Huumor 2 (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) Miks me naerame? • Toimetulek stressolukorraga- raskes olukorras.
annaabi.ee 
