kadedaid keeli. Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid võtab seda motivatsioonina liikuda edasi ning püüelda paremuse poole siis ei ole selles midagi halba. Kadedusel ei tohi lasta tekitada endas viha ning seda ei tohi teistele välja näidata, sest muidu suhtutakse sellesse halvasti. Tänapäeval ei ole kadedusele üldist karistust, vaid iga inimene teenib kaaslaste suhtumise oma käitumisega välja. Olles kade ning lasta end juhtida vihal, tekib kaaslastel inimese suhtes vastumeelsus, inimesega ei suhelda, teda vaadatakse viltu ning
emotsioonide antonüümipaare. Viha antonüümina mainiti nii armastust kui ka rõõmu, kuigi viha ainsaks vastandiks on armastus. See tekitab arvamuse, et eestlaste teadvuses on sõnale viha kaks erinevat tähendust. Esimene on siis, kui vastandiks on rõõm, siis mõeldakse lühiajalist seisundit. See võib olla suunatud nii objektile kui inimesele. Teise viha vastandiks on armastus, siis on pikaajaline seisund, eeldatavalt suunatud elusa inimese peale. (Vainik, Orav 2005 : 10 13) Nii vihasse, kui ka töökusse suhtumisel tuli esile ambivalentsi: ühest küljest nähakse neid positiivsena, sest üksikisiku seisukohalt on tegu reaalselt toimivate tõhusate strateegiatega. Teisest küljest hinnatakse viha sotsiaalselt taunitavaks, sest normiks on olla üksteisega kenad, liigset töökust sotsiaalsest normist hälbivaks, mida häbimärgistatakse keeleliste siltidega. (Vainik, Orav 2005 : 20)
me kogum koti sisse, viime kottina koduje. Küll me emal hilpesid, me nännil närtsesid valmis sis ehiteme emandi, munde naiste moodulise, kaasikiste karvalise, sajanaiste sarnalise. Refr.: kaske! Ärge te pange pahasse, ärge võttage vihasse, et meil om korbi kujunu, Sööge, langu, jooge, langu, rõõsaveere rõhenenu! sööge, langu, söamest, Lats olü kuri ikkemaie, jooge, langu, julgi'esta! mees oli vilets vihasteme - Lats olli kuri ikemaie, lätsi meesta meeliteme, mees vilets vihanemaie lätsi lasta lepiteme -
annaabi.ee 
