(1878, õli lõuendil), millel on kujutaud looduslikku metsa, kus puud, oksad ise kõdunevad. Maastik on tõusev ja keset pilti, puude vahelt läheb teerada, kus mees kõnnib mäest üles. Pilt meenutas mulle Loodi metsa Viljandi Põrguoru lähedal. See maal on nagu päris. Mulle meeldivad väga tormise mere maalid. Ka Kadriorus oli neid, kuid need ei olnud nii võimsad, kurjakuulutavad, kui oleksid pidanud olema. Need olid ilusad, kuid oleks võinud olla süngemate ja vihasemate värvidega. Väga selgete joonte ja värvidega olid Jacob Gerritsz Cuyp'i "Tüdruk kukega" ja "Poiss hanega" (õli lõuendil) maalid. Tüdruk ja poiss olid tõsise ilmega ja mustal taustal (minu arvates sünge värvikasutus). Eriti meeldis "Tüdruk kukega", selle salapära ja suure mõistatusega: tüdruku süles on kukk, mis on korvis ja korvi sees, kuke all on munad kukk ei mune! Tüdruk ja poiss on otsevaates (ükskõik, kust vaatad, vaatavad nad sulle otsa jälgivad sind)
Nüüd leppisid Eesti maakonnad kokku ühise sõjakava vaenlase ründamiseks kolmest suunast, eesmärgiks Riia vallutamine. Viimane küll luhtus, kuna Saarlaste kavatsuse sulgeda tõketega Väina jõesuu nurjasid merelt saabunud ristisõdijate koged. Küll aga rüüstasid läänlased edukalt Metsepoles ja ugalased ning sakalased latgalite maal, kus tabasid ning tapsid Beverini kuninga Talibaldi, vana vaenlase ning eestlaste maa agaraima rüüstaja. Sakslaste ja nüüd veelgi vihasemate latgalite rüüsteretked Eestimaale aga jätkusid paraku tõusvas joones, kuni Ugandi nende käigus täielikult laastati. Oma panuse andsid ka venelased (Otepää 1215). Tulemuseks oli sunniviisiline ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas (1215) ning pisut hiljem (1216) Soontaganal (Läänemaal). 4. TAANLASTE SISSETUNG, REVALA, HARJUMAA NING VIRUMAA Ränk kaotus Otepää all ning ülinapilt saadud võit Madisepäeva lahingus oli sissetungijate leeri kõvasti heidutanud