A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist. Ta tegi kohalikest hõimudest tugevamatest rahvastest, latiinidest ja rutulitest, Trooja asukate vihaseimad vaenlased. Latiinide kuningas pidi oma tütre Lavinia andma võõramaalasele naiseks, arvates, et A ongi see mees, saatis kuningas A'le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas. Turnus tuli oma sõjaväega latiinide
A kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevaste roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning A naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: (Juno) Hera ei jätnud troojalaste piinamist. Ta tegi kohalikest hõimudest tugevamatest rahvastest, latiinidest ja rutulitest, Trooja asukate vihaseimad vaenlased. Latiinide kuningas pidi oma tütre Lavinia andma võõramaalasele naiseks, arvates, et A ongi see mees, saatis kuningas A’le sõna, et tema arvates on A kuninga väimees. Siin segas (Juno) Hera vahele ning päästis valla sõja. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma mehele abielu pärast vastu astuda, siis saatis rutulite kuningale Turnusele, kes soovis Laviniat omale naiseks, sõna, et Lavinia abiellub teisega. Sellest piisas. Turnus tuli oma
õigustav partei. Kehtima hakkas tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis edastas infot pressile, aga oli ka tegev mitmete valitsuse algatuste elluviimisel (nimede eestistamise, kauni kodu, rahvuslipu jms kampaaniad). Riik hakkas kontrollima nii ametiühinguid, noorsooorganisatsioone kui kohalikke omavalitsusi. 1935.a lõpuks oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. Valitsuse vihaseimad oponendid olid rahvaerakondlased ja 1935.a suvel vangistusest vabanenud vapsid. Eriti viimased asusid aktiivselt Pätsi kritiseerima, nõudes tagasipöördumist demokraatia juurde. Päts otsustas vapsidega lõplikult arved õiendada 8.dets.1935, kui poliitiline politsei vahistas vapside juhid, väites et nood olid ette valmistanud relvastatud riigipööret. Osavalt pressis serveeritud putsikatse muutis vapside populaarsuse rahva seas olematuks