teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Kõige hullem selle asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Amazonase metsas on toimunud ka järsem muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa. Kui mets on hävitatud, muutub veereziim
*Mullastik Brasiilias on suurelt osalt erralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. *Keskkonna probleemid Brasiilia on maailmas teine põlevkivi tootja Eesti järel. Seetõttu on ka keskkonna probleemid suured. Suureks probleemiks on põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkivad jäätmed. Veel suuremat probleemi kujutab endast vihmametsade suur raie. Vihametsades on palju väärispuitu ja seetõttu on see hea koht kus raha saada ja paljud kasutavad seda võimalust. Aga kuna vihmametsades toimub väga suures ulatuses fotosüntees, siis võib öelda, et vihmametsu maha raiudes me hävitame end ise.Veel on suureks probleemiks suur nafta väljapumpamine maast.
liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral (väga tavaline nähtus) ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Savannidest saab aga muutunud sademetemustri puhul väga kiiresti kõrb.. Biokütuste tootmise sildi all hävitab Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks. Teadlased avastasid vihmametsade hävitamise ja malaaria leviku vahel seose, kirjutab AFP
sama, kui põleks maha terve raamatukogu. [7] Foto 6 : Maha raiutud Amazonase vihmamets Vihmametsade kaitse Probleem ja lahendus vihmametsade hävitamisele on mõlemad majanduslikud. Valitsused vajavad raha teenuste jaoks, talunikud vajavad raha oma perekonna ülalpidamiseks ja firmad vajavad kuskilt tulu. Raha siiski paneb Maakera pöörlema, isegi Lõuna-Ameerikas ja sealsetes vihametsades. Aga samas see tähendab maaomanikele, valitsusetele, ja vihmametsades elavatele isikutele ka seda et, kui neile antaks piisav majanduslik põhjus mitte hävitada vihmametsi, oleks võimalik ja saaks vihmametsad päästa. Ja selline vajalik majanduslik laternatiiv eksisteerib ja töötab tänapäeval. Paljud organisatsioonid on demonstreerinud seda, et kui meditsiinilisi taimi, puuvilju, pähkleid, õlisid ja teisi resursse nagu kummi, sokolaadi
annaabi.ee 
