VIHT valmistati kase, harvem tamme ja vahtraokstest, parim oli sookaseokstest tehtud viht lehti ei võetud kaselt, mille all oli sipelgapesa nendest tehtud vihaga pidi selg kihelema hakkama vihtu mindi tegema salaja toojaks oli peremehe ema või keegi vanem naisterahvas vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt tangupuder) HAIGUSED JA RAVIMINE "Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab.
aitama olla terve. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema /3/ Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Saunas võeti suvaliselt pihku vihalehti ning loeti üle: kui oli paarisarv, siis pidi mõeldud salasoov täide minema /3/ Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks
annaabi.ee 
