agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus). Suhted Muutuvad suhted täiskasvanutega ja sõbrad vahetuvad. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on : Teda ei võeta tõsiselt Teda koheldakse nagu last Vanuselised ja muud piirangud Liiga palju kohustusi Tüdruksõbra või poiss-sõbra mahajätmine Sõltuvus Puberteedi ajal võidakse sattuda sõltuvusse mitmesugustest sõltuvusainetest: alkohol, nikotiin, narkootikumidjne. Võivad kujuneda ka mitmesugused sõltuvused teatud inimestest, iidolitest, muusikast, subkultuuridest jne. Identiteedi otsingutel võidakse ennast samastada teatud liikumise, fännklubi
tavaliselt. 3. Veidi algelisem lahendus on vihahoog, kus kedagi veel tahtlikult ei solvata. 4. Sammuke halvemuse poole on äge vihahoog, kus vihastaja suudab säilitada mingisuguse enesekontrolli. 5. Üsna vähe küps inimene satub raevu ja kaotab enesevalitsuse. Ta võib rünnata teisi ja lõhkuda asju. 6. Halvim viis viha väljendamiseks on agressiivne käitumine. Kõige sagedasemad vihaallikad on järgmised: teda koheldakse kui last, teda ei võeta tõsiselt, vanuselised ja muud piirangud, liiga palju kohustusi, kavaler või tüdruksõber jättis maha jne. Aga viga võib olla ka vanemas. Mõistlik vanem on näiteks selline: annab ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne. Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud,
täis probleeme, tema tulevik pole kindel. Muutuvad suhted täiskasvanutega, sõbrad vahetuvad. Areneb eneseteadvus ja tung ennast maksma panna. Organismis toimuvad kiired bioloogilised muutused. On väsimus ja tüdimus. Mürsik tajub nii endas kui ka ennast ümbritsevas maailmas selliseid võimalusi, mida varem tundnudki pole. Murdeiga on sisemiste konfliktide ja vastuolude periood. Kõige sagedasemad murdeea vihaallikad on järgmised: 1. Teda ei võeta tõsiselt 2. Teda koheldakse nagu last 3. Piirangud 4. Kohustused 5. Tüdruksõbra või poisssõbra mahajätmine 6. Noorukiiga Kuues iga on noorukiiga. See toimub aastatel 1622. Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood
tavaliselt. 3. Veidi algelisem lahendus on vihahoog, kus kedagi veel tahtlikult ei solvata. 4. Sammuke halvemuse poole on äge vihahoog, kus vihastaja suudab säilitada mingisuguse enesekontrolli. 5. Üsna vähe küps inimene satub raevu ja kaotab enesevalitsuse. Ta võib rünnata teisi ja lõhkuda asju. 6. Halvim viis viha väljendamiseks on agressiivne käitumine. Kõige sagedasemad vihaallikad on järgmised: teda koheldakse kui last, teda ei võeta tõsiselt, vanuselised ja muud piirangud, liiga palju kohustusi, kavaler või tüdruksõber jättis maha jne. Aga viga võib olla ka vanemas. Mõistlik vanem on näiteks selline: annab ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne. Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud,
annaabi.ee 
