Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Niipea kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam kui ükski teine kirg. Aga küsimus on selles, kas inimene suudab selle kirega elada, kas ta suudab ennast selle võimukaile seadustele allutada ja põletada südant, mida see kirg samal ajal lakkamatult piitsutab. Absurdi ja enesetapu seos: küsimus, kuivõrd enesetapp on absurdi lahenduseks. Inimese kohta, kes ei vigurda, võib põhimõtteliselt väita, et tema teod on määratud tema tõekspidamistega. Veendumus eksistentsi absurdsuses peab järelikult tingima inimese käitumise." Absurdi müürid ,,Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku kärata. Niisugusena, nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu . Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb
Võta oma eit ja mine jumala nimel. Hüva päeva." ,,Olge nii lahke," palus Jakov. ,,Suvatsege ise teada, et kui temal, ütleme, kõht valutaks või seal sisikonnas midagi, noh, siis pulbrid ja tilgad, aga nüüd istub ju külmetus ta sees" Külmetuse korral on esimene asi- verd lasta, Maksim Nikolaits." Kui velsker kutsus juba järgmise haige ette, ja vastuvõtutuppa astus vanaeit poisikesega. ,,Mine, mine..." ütles velsker Jakovile pahaselt. ,,Ära siin midagi vigurda." ,,Säärasel juhul pange talle vähemalt kaanid! Olen eluotsani tänulik!" Velsker vihastas ja käratas: ,,Mis sa seletad! T- tolvan..." Jakov vihastas samuti ja läks üleni punaseks, kuid ei öelnud sõnagi, võttis Marfal käe alt kinni ja talutas ta vastuvõtutoast välja. Kui vankrisse istuti, alles siis vaatas Jakov karmilt ka pilkavalt haigla poole ning lausus: ,,Oh teid, pukki seatud artiste! Küllap oleksite rikkale kuppu pannud, aga vaesele inimesele on ühest kaanistki kahju