Maalilisuse, valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks liigendatakse fassaadi nisside ja petikakendega ning külvatakse see üle skulptuuride ja dekoratiivsete detailidega. Liikuvuse ja rahutuse toonitamiseks rakendatakse võimalikult palju kõveraid ja lainetavaid jooni. Baroki tekkimispaik on Rooma. Selle lähtekohaks on Michelangelo ehitised oma jõulise, iseka ja vägivaldse vormikõnega. Barokkstiili kirikutüübi loojaks võib pidada Giacomo Vignolat. Keskaegsetele kirikutele oli isloomulik, et sammastega ruum jaotati neis mitmeks iseseisvaks osaks ehk lööviks. Barokkarhitektuur seevastu püüab ühe tervikliku keskse ruumi loomise poole; külglöövid muutuvad lihtsaiks kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki
Praegu Itaalia tuntumaid turismiobjekte. Tervik jaguneb kahte ossa, terassaiaks ja maapinnaga tasa olevaks aiaosaks, nende piiriks on basseinide süsteem.Aed ja hoone ühendatud kesk ja kõrvaltelgedega. Trepid, bpurskkaevud, pergolad, aed jagatud kvartaliteks ja omakorda ruutudeks, labürindid, 17 saj muudeti aeda. Selle aia veesüsteemid olid eeskujuks kuni 18.saj- ini. Samuti projekteeris P.ligori ka Vatikanis. 7. Vatikan kasutas ka teist kuulsat projekteerijat G. Vignolat 1507-1573). Tema kuulsamad aiad olid: 16 saj algusest Orti Farnesiani mis olid Farnese suguvõsa aiad, ehitati Rooma Palatiumi künka nõlvale. Kasvatati taimeharuldusi. 8. Tähtsad aiad 16 sajandil Roomas: a. Villa Medici Monte Piniciolla b. Villa Lante Bagnaias autor Vignola alustati 1560 ja valmis 1573. Hoone ees suur parter, mille keskel suur purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park. c
annaabi.ee 
