praetoria kümne 500-mehelise salgana kuni laiali saatmiseni Constantine'i poolt aastal 312 AD. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega ja lisas sinna juurde boonuseid tähtpäevade nimel. Sellest hoolimata on cohors praetoria läbi ajaloo jätnud endast mulje kui peamisest keisri vastaste vandenõude pesast. Linnakohordid teenisid politseiväena ja hoidsid linnas korda. Tuletõrjesalgad (vigiles) loodi 6 AD ja olid alguses paramilitaarne vägi. Vigiles koosnes seitsmest kohordist, igaühes 1000 meest. Tuletõrjes teenides võis Rooma kodakondsuse saada kuue aastaga, hiljem lausa kolme aasta teenistuse eest. Leegionid ehk raskejalaväe üksused moodustasid Rooma sõjaväe selgroo. Neid oli riigis korraga umbes 30e kanti, igaühes umbes 5500 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat (saja meheline üksus), läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit millest
valva regia peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae lavaehitise külgtiivad Rooma teatris vestibulum sissepääsuruum Rooma elamus veterinarium hobuste tall Rooma castrumis vicus küla Rooma castrumi külje all, kus leidsid peavarju erruläinud sõjamehed, kus asusid mõned adminhooned ja termid vigiles (lad.k vigilia öine valvamine) rooma tuletõrjujad viridarium aed Rooma elamu peristüülhoovi keskel vomitoria sisse- ja väljapääsud Rooma teatri caveas Rooma suuremad tulekahjud: u 583 a eKr tärkaval Forum Romanumil tekkinud tulekahju hävitas osa Comitiumist 390 a eKr keldid hävitavad Rooma 83 a eKr Kapitooliumi mäel hävib Jupiter Capitolinus tempel 52 a eKr P. Clodius Pulcheri matustega põleb maha Curia Hostilia
annaabi.ee 
