1686. aastal andis Forselius välja esimese eestikeelse aabitsa ja samal aastal tuli ka välja „Vastne Testament“. Esimese eestikeelse piibli trükkis Jakob Köler 1739. Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Esimene ajakiri arvatakse olevat „Lühhike öpetus“ (ilmunud 1766-1767, täispikk pealkiri on „Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto“) ja esimeseks ajaleheks loetakse „Tarto maa rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu
Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. Väljaande täieik pealkiri oli Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto. Ta ilmus kord nädalas, igal andel oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 väljaannet. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht
annaabi.ee 
