lugenud Hebbeli näidendit "Judith" (1840) aga on vastupidises suunas 19. Tammsaare II periood 1922 "Kõrboja peremees" teemaks armastus, millest otse ei räägitud, kuid siiski peateema (alltekst e ridade vahele peidetud mõte). Talupojaromaan, peremeheküsimus. Tammsaarel on juba välja kujunenud oma stiil. Olulisele kohale tõuseb loodus, mis aitab kaasa tunnete peegeldamisele. Tammsaare laused kas väga napid või väga pikad. Villu allakäigu/enesetapu tagapõhjad: vigasus, teiste silmis plekk küljes, Eevi laps, Villu vanemad, armastus. Leida Laius on teinud filmi. Tammsaare on öelnud:" Meil Eestis ei ole praegu peremeest, me peame selle ise kasvatama ja laps istub juba rõõmu ja lootusrohkete punamarjade keskel." "Tõde ja õigus" epopöaromaan, pentaloogia. On väidetud et on biograafilisele materjalile tuginev, filosoofiline romaan, prototüüpidega teos, subjektiivseid tõekriteeriume andev, moraalsele aspektile tähelepanu koondav teos
Perioodi selgemaid avalööke on "Kõrboja peremees". 20ndatel hakati uusromantismiga tähistama peremeheromaani kirjanduslainet. See pole dekoratiivses mõttes peremeheromaan, aga peremeheks olemise paatos pole siin puudu. Põhistiil, mis hakkab 1920ndatel ja 1930ndatel, töötab ta välja "Kõrboja peremehes". Uut stiili võib kõige lihtsamalt nimetada psühholoogiliseks realismiks. Haige armastuse motiiv võib meile meelde tuletada muidugi T enda tuberkuloosi, aga ka Dostojevski loomingut. Vigasus kandub üle psühholoogiasse ja hakkab seal olulist rolli mängima. + Kõrboja peremees on saatuseromaan saatus juhib tegelasi ja saatus tähendab seda, et mingid asjad on kuidagimoodi ette määratud. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole v-o nii läbinähtav kui hilisloomingus. Ühelt poolt puudutades armastuslugu ja teiseltpoolt on ainest ka sellest, mismoodi on siia sissepeidetud peremeheproblemaatika.
annaabi.ee 
