Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest-
mõjuva plastilisuse ning südamliku, kuid salapärase meeleolu. Olustikumaailjad olid vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593- 1648). Nemad kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust. Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592- 1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ka skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619-
Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud. · Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour'i maalid. Need on olustikupildid, inimesed pole alati kujutatud täispikkuses, vaid põlvedeni. · Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus
annaabi.ee 
