aastal. USA lähtus nn. doominoteooriast (president Eisenhower), mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu (sõjategevus pidi lõppema, ameeriklased lahkuma). Vietnami sõda muutus kodusõjaks (vietnamiseerumine), mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Pingelõdvendus 1970ndate aastate algul NSVL ja lääneriikide suhete paranemine. Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. Ühendriikide välispoliitikat muutis 1969
jaanuaril 1957. Sõjalise jõu alla kuulus vajadusel ka tuumapomm. Breznevi doktriin- Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Vietnamiseerumine- USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. Miks kujunes Berliini müüd külma sõja sümboliks- Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate
annaabi.ee 
