Ameeriklased sekkusid sõtta otseselt 1963, esialgu spetsialistide ja nõuandjatena. 1964 hakkas kodusõda muutuma Põhja-Vietnami ja USA vaheliseks sõjaks. August 1964 pommitasid USA lennukid esmakordselt Vietnami, hiljem muutus see tavapäraseks. Märts 1965 läksid esimesed desantväed Vietnami. 1969 oli seal üle poole miljoni mehe. USA ajaloos suuruselt kolmas sõda. 1972 hakkas tunduma, et Vietnamis peab midagi muutma, augustis lahkusid viimased USA sõdurid. Algab periood mida nim. Vietnamiseerimiseks. Kogu raskus jäi Lõuna- Vietnamile. 27. jaanuar 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping ja Vietnam jäi endiselt kaheks. Tegelikult jätkus kodusõda. Sõda lõppes alles 1976. Ameeriklaste jaoks kestis see sõda 25 aastat. Ohvrid : USA - 47 000 sõdurit, kannatanuid 305 000; Põhja-Vietnam - langenuid miljon, haavata saanuid u. 2 miljonit; Lõuna- Vietnam - langenuid 250 000, haavatuid 600 000. Sõda vältas kolme presidendi ajal - sõda alustas Johnson, siis oli Kennedy ja lõpetas Nixon.
vastuseisu ameerikale, ning ta hakkab kaotama oma positsiooni maailmas. 1970 kaotab ta ka majanusliku võimu. 70nendatel saab mõjukaimaks riigis maailmas NSVL tänu energiakriisile ja muudele stiimulitele. Vastuseis Jonshoni väispoliitkale oli nii suur et ta loobus kandideerimast uueks ajaks.. Kui presidendiks saab R. Nixon siis tema alustas Vetamist strateegilist taganemist. St. Võim antakse järkjärgult Lõuna-Vietami vägedele. Seda nimetatakse ka Vietnamiseerimiseks. 1972 on Usa oma väed Vietnamist välja viinud ning vietnamiseerimine on viidud lõule ja USA toetab Lõuna-Vietnami vaid nõuandjatega ja tehnikaga. 1973 sõlmitakse Pariisis rahuleping USA ja Lõuna-Vietman ja Põhja.Vietnami vahel. Sellega kehtestati ikka piid mööda seitsmeteistkümnendat paralleeli. Kuid sõjategevust siiski ei lõpetatud. 1975 alustavad kommunistid üldpealetungi ja aprillis Lõuna-Vietnam kapituleerub. 1976 ühinevad Vietnami
annaabi.ee 
