suurtes maj-raskustes, 2) 10 a. põgenes SDVst ära otsusel väed Põhj-V. vastu, üliõpilasliikumine) toodeti suhkrut ja tubakat. u. 1 milj. sakslast. NSVL jasõda venis pikale. Kartes Usa sekkumist, SDV juhtkond otsustasid 1972- president Nixon lubas Castro NSVLil püstitada Berliini müür, et otsustas läbi viia Kuubale raketid tuua, takistada põgenemist. "vietnamiseerimise" tõi millega oleks saanud USA USA väed Vietnamist ära. linnarajoone pommitada. Kodusõda aga jätkus. 1962-toodi raketid Kuubale Aug. 1961 ehitati Vietnamiseerimine sõda Kevad, 1968 Praha 1979 viis NSVL väed ja selle peale kuulutas USA sõdurite poolt müür valmis. läks vietnam. vaheliseks noored tulid tänavatele Breznevi käsul Afg.-ni. välja riigile maj
Põgenejad hukati koha peal. Tagajärjed: lääne-berliin jäi isoleerituks ülejäänud saksamaast, saavutas sellele vaatamata kõrge elatustaseme, müür lammutati sügisel 89. Vietnami sõda 1954- jagunes Vietnam kahte ossa: Põhja-V (kommunistlik) ja Lõuna-V (USA toel) Kahe vietnami vahel algas kodusõda. 64 viis USA oma väed Põhja-V vastu, Kennedy ettepanekul. Sõda venis pikale. 72 president Nixon otsustas läbi viia vietnamiseerimise tõi USA väed Vietnamist ära. Kodusõda jätkus ja 75 muutus kogu Vietnam kommunistlikuks maaks. Tagajärg: USA maine langes, seotud hipiliikumisega, palju hukkunuid. Praha kevad e Tsehhoslovakkia kriis 1968 kevad, Põhjus: KP liider A.Dubcek püüdis läbi viia demkraatlikke reforme Lääne eeskujul; üliõpilasliikumine seotud hipiliikumisega kogu euroopas. Lõpuks otsustas moskva Prahhasse ikkagi saata oma tankid olukorra stabiliseerimiseks. Puhkes veresaun, kus hukkus palju noori
hoobi Vietkongi infrastruktuurile Lõuna-Vietnamis. 4.5 Vietnamiseerimine USA uueks presidendiks sai 1969. aastal Richard Nixon, kes lubas teha lõpu Vietnami sõjale. Nixon ja tema nõunik, riigisekretär Henry Kissinger käivitasid pommirünnakud Kambodzas asuvate kommunistlike baaside pihta. Ometi pidasid kommunistid vastu ja lootsid, et avalik arvamus sunnib USA't Lõuna-Vietnamist tagasi tõmbuma. Allumatu vastasega silmitsi seistes töötasid Nixon ja Kissinger välja ,,vietnamiseerimise"poliitika. Plaan nägi ette USA vägede järk-järgulist eemaldumist sõjast, kuni Lõuna-Vietnami armee on tänu USA antud väljaõppele võimeline riiki kaitsma. Lisaks sellele kavatses Nixoni administratsioon korraldada Põhja-Vietnamile diplomaatilise rünnaku, luues heanaaberlikud suhted Hiina ja NSV Liiduga, ning seeläbi vähendada nende toetust Põhja-Vietnami sõjalistele püüetele. 4.6 Sisenemine Kambodzasse
majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga. Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. RICHARD NIXON(1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant). Vietnamiseerimise periood- Nixon tuli võimule, kuna lubas sõja lõpetada ja selle tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht. 3 Teistel juhtudel vaatleb vaid eraldi. Kissinger ja Nixon Ping-pongi diplomaatia 70ndad: USA-Hiina suhete paranemine
annaabi.ee 
