ebaõnnestus (sõjavastased noorsooliikumised, mustade liikumised). 1968 Johnson ei kandideerinud, Robert Kennedy lasti kampaania käigus maha. Võitis vabariiklane Nixon. Nixoni loosungiks oli Law and Order. Välispoliitikas esitas Nixoni doktriini - ,mis tähendas jõudude tasakaalu, häid suhteid NLi ja Hiinaga, realistlikku pidurdamist. 1.Hakkas Vietnami sõda vietnamiseerima 2.Pingelõdvendus détente 3.Suhete parandamine Hiinaga - visiit Hiina, tema toetusel sai Hiina ÜROsse. Majanduses arengutempo aeglustus, kuna Nixon püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele. 1973 naftahinnad tõusevad 4X 1974 algab stag/flatsioon, lõpeb IIMS järgne majandusbuum. Nixoni välispoliitika oli populaarne. 1972 Nixon valiti presidendiks. Loodi ja võeti vastu 60 päeva luba. 1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA regulaararmee lahkus Vietnamist juba 1972. 1972. aasta lõpust alates asus USA president R. Nixon sõda "vietnamiseerima". USA pidi vastavalt 1973 sõlmitud Pariisi kokkuleppele Vietnamist lahkuma. III etapp: Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid (ja on seal tänini). Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud