(Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi jagamisega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA sõjalise kohaloleku suurenemiseni Lõuna-Vietnamis, mille põhjuseks oli doominoteooria (kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane).37 USA sekkub Vietnami 1961-1964.aastal. (...)Lõuna-Korea poliitiline opositsioon muutub salajaseks, Viet Cong palub abi Põhja-Vietnamilt, (...)John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, (...) 1962 - USA nõustajate arv tõuseb 10000-ni. 1963 – 15000 Ameeriklast 35 Külm sõda. 2013. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.yle.edu.ee/wp- content/uploads/2013/08/2.-K%C3%BClm-s%C3%B5da.-docx.docx (16.01.2015) 36 Kahe maailma vastasseis. 2012. Vietnami sõda. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-
1975-76 töötas A. Einseln USA maavägede Peastaabis vägede väljaõppe alal, 1977 lõpetas ta Riigikaitse Ülikooli. Järgnenud 5 aastat töötas A. Einseln Staabiülemate Komitee kantseleis, kus ta oli Poole kriisi ajal Planeerimis- ja Poliitikavalitsuse Euroopa ja NATO osakonna ülem. 1. detsembril 1985 läks A. Einseln USA armeest koloneli auastmes erru. 35- aastase teenistusaja jooksul oli talle kogunenud 28 mitmesugust autasu USA-lt, Jaapanilt, Tailt, Lõuna-Korealt ja Lõuna-Vietnamilt. Järgnevalt elas ta Põhja- Californias koos oma eestlannast abikaasa Hillevi Ruumet'iga; ta täiskasvanud lapsed asusid elama omaette. 1993. aasta alguses kutsus president L. Meri Aleksander Einselni Eesti Vabariigi Kaitseväe juhatajaks, millisesse ametisse ta kinnitati sama aasta 4. mail. Poolteist kuud hiljem 17. juunil 1933 sai A. Einseln esimeseks taastatus Eesti Vabariigi kindralmajoriks. Kahjuks näitasid järgnenud aastad, et A. Einseln ei suutnud sisse elada kodumaa olustikku
annaabi.ee 
