iga aastal korraldatav tippvõistlus. Olümpiaaastatel ei võistelda MM-i tiitlile laskesuusatamises nendel aladel, mis on taliolümpiamängude kavas. Nende alade osas, mis ei ole olümpiamängude kavas, korraldatakse MM-võistlus ka olümpiaaastal. Eestis Eestis peetakse Eesti Meistrivõistlusi laskesuusatamises, selgitatakse välja suvine meister laskejooksus ja rullidel. Eesti laskesuusatajad võtavad aasta läbi mõõtu ka EOK-Viessmanni sarjas. 8 IBU Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU) on laskesuusatamise rahvusvaheline liit, mille peakorter asub Salzburgis Austrias.1948. aastal asutati Stockholmis Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit, mis 1968 nimetati ümber Rahvusvaheliseks Moodsa Viievõistluse ja Laskesuusatamise Liiduks (UIPMB). Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit moodustati 2. juulil 1993. aastal, kui Suurbritannia
Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad. Kamberkoldes saab põletada nii gaasilisi, vedelaid kui ka peenendatud tahkeid kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded Vajadus põletada erinevaid kütuseid, milledel on erinev mineraalosa sisaldus, niiskus, lendosade sisaldus, samuti mehhaniseerimistase ning põletusmoodus on põhjustanud paljude eri tüüpi restkollete kasutamise. Kolderesti konstruktsiooni ja paigutuse järgi
8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid
annaabi.ee 
