Tegelikult oli seegi lohutuspreemia. Rooma pürgimise aastatel oli David jõudnud ennast näidata tubli portretistina. Teda köitis inimene ise, tema isiksus, mitte aga tema aksessuaarid. Natuuritruudus ja jõuline modelleering nendes maalides jätkasid prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulusmodellidena vägagi silmapaistvad isikud. David jõudis Rooma 1774. aastal koos omal kulul sõitnud Henri Pierre Danloux´ ja õpetaja Vieniga. Tema reis Itaaliasse sarnanes kultuurishokiga.1779. aastal toimus Davidis murrang. Noorest Davidist hakkas saama see kunstnik, kes on mõjutanud kunsti nii Prantsusmaal kui väljaspool selle piiregi. Pärast maali "Patroklose matus" elas David üle kriisi. Akadeemia juhtide loal sõitis ta koos Quatremere de Quincy ja skulptorist sõbra Francois-Marie Suzanne Liga Napolisse, sealt edasi Herculaneumi ja Pompejisse. Reisi muljed olid vapustavad- David viibis
David näitas natuuritruudust ja jõulist modelleeringut, mis jätkas prantsuse portreemaali parimaid traditsioone. Portreteeritavate hulka kuulus väga silmapaistvaid isikuid. Näiteks tantsijanna Guimard’i hävinud portree kõrval peetakse oluliseks ka Davidi onu Jacques Buroni portreed (1769) ja tema abikaasa „Madame Buroni portreed“ (1769).9 1775 pärast oma diplomi saamist, lahkus David Pariisist10 koos Henri Pierre Danloux’ ja õpetaja Vieniga. Teel Rooma peatuti Parmas ja Bolognas, et Corregio ja Carraccide freskodega tutvuda. 1770ndatel aastatel oli antiigivaimustus jõudnud kulminatsioonini ning antiikesemete kollektsioneerimine oli muutunud suurmoeks. Eeskuju selleks ei andnud keegi muu, kui paavst ise, kes avas 1772. aastal Vatikanis antiikkunsti muuseumi Museo Pio-Clementino. David jõudis tänu seal töötavatele Winkelmanni ja arheoloogide Antoine-Chrysostome
annaabi.ee 
