Samuti on ebaloomulikud ka proportsioonid. Preester Laokooni kujutatakse vägeva ja suurena, tema poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed, kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg. Preestri näost peegeldub täielik agoonia: tema laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama väljendab ka preestri keha: lihased on pingul ja väga tõetruult on kujutatud isegi veenid, mis suurest pingutusest nähtavale on tulnud. Laokooni pea on kuklas, olles suunatud taeva ja jumalate poole. Tema agoonilises olemuses peitub justkui küsimus, miks temale saadeti selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest
ebavõrdsust analüüsivaks uurijaks. Tal olla linnas üks tüütu asjaajamine; aga enne tuleb kirjutada paar kirja; tal läheb vahest kümmekond minutit; ja ta paneks kübara pähe. Ning kümme minutit hiljem oli mrs. Ramsey oma korvi ja päevavarjuga jälle seal, õhkudes täielikku valmisolekut ja varustatust jalutuskäiguks, mille ta pidi aga tenniseväljakust möödudes hetkeks katkestama, et küsida päikese käes peesitavalt mr. Carmichaelilt (kelle kollased vidukil kassisilmad tundusid nagu ehtsal kassil peegeldavat liikuvaid oksi ja mööduvaid pilvi, ei reetnud aga seesmistest mõtetest või tunnetest vähimatki), kas ta vajab midagi. Ta tajus mrs. Ramsay’ga seoses paljusid asju, eriti midagi, mis teda teadmata põhjustel erutas ja häiris. Ta oleks tahtnud, et naine näeks teda talaaris, mingis protsessioonis. Dotsent, professor – ta tundis end kõigeks võimelisena ja nägi end juba –, aga mida vaatas mrs. Ramsay? Üht plakatit kleepivat meest
annaabi.ee 
