Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna
numeratsiooni järjekorras, mis on antud passis. Mõningatel emaplaatidel on halb komme selle nõude mittetäitmisel arvata, et plaadil mälu hoopiski puudub. Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on
kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip
kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip
o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli. Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). o Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild
annaabi.ee 
